festivalitseja

Sel aastal põhjalikke filmiarvustusi minu käest näha ei saanud. Pole filmid olnud ka midagi ülivapustavat. Kuigi tänane "Tuvike" meeldis mulle oma unistav-realistliku vastuolu ja ilusa taevaga:) Kui see oleks Eesti film, oleks peategelasteks kindlasti Hele Kõre ja Tõnu Oja, eksole (kes näinud, saab ehk aru, mispärast) ;)

Homme-ülehomme Leigole. Alkolett on ka sel aastal minu käpa all:) Loodetavasti pole ma pika pausi tõttu veiniavaja kasutamist unustanud...

Minu vahepealne masendus on hakanud leebuma. Kirjutamine, lugemine, kirjade saamine ja saatmine aitavad palju. Ja tillukesed asjad. Eileöise filmi ajal pakkusid minu kõrval istuvad võõrad mulle kommi näiteks:) Ei ole kõik eestlased kurjad ja endassetõmbunud midagi kui natukenegi üritada! Või on viimasel ajal lihtsalt kommipakkumine moes kui lihtne pettemanööver?:P

väikesed asjad

Minu viimase aja meeleolust võib olla jäänud mulje, et mulle ei meeldi Eestis.. Päris nii nüüd ka ei ole:P Aga selle juurde jään ikkagi, et turistipilguga ringi käies ei tasu "vaatamisväärsusi" mõne teise kohaga võrrelda. Aga nagu lehtedessegi jõudnud, sobib võõramaalastele aja maha võtmiseks küll.
Kuniks päike väljas ja pilved muude maade kohal on paras aeg raamat ja rätik kaasa võtta ning õue maanduda. Ringi kolades avastasin suurepärase ja mitte just eriti täistuubitud muruplatsi/pargi praktiliselt minu maja taga (natuke raamatukogu ja Šveitsi aukonsuli poole), nii et tänase hommikupooliku praadisin end seal. Pärast seda käisin taaskord lennujaamas ja kuna juba sealkandis olin, siis ka järjest ostukeskustes, et leida midagi oma toa sisustamiseks ja kola peitmiseks;) Mitte täielikult tulutu käik.. Ja Sikupilli Walkingus on tööl üks äärmiselt tore neiu, kelle nimesildil laiutas kahjuks vaid ÕPILANE, nii et ma ei saa teda siin nimeliselt hea tunde jätnud teeninduse eest kiita:)
Kodu poole jalutades jäi mulle Tornimäe kandis ette üks mees kommikarbiga, millest ta lahkelt möödujatele konjakikomme pakkus. Et valgusfoorid soodustasid paari lause vahetamist, küsisin, mis põhjuseks on. Tuli välja, et tal olevat sünnipäev, nii et soovisin õnne. Ja uurisin, mil moel inimesed sellele reageerinud on (mul on meie küpsise-eksperimendist meeles, et suhtuti kuidagi kahtlustavalt, Bristolis nähtud saate rahajagamiseksperiment Sydney's oli muidugi veel etem:P). Aga sünnipäevalaps ütles, et ainult mõni pole võtnud, ja seda alkoholi pärast. Hea seegi:) Pärast mind jäi karpi veel kaks kommi.

Homme sõidan Tartuffile. Mitte et seal sel aastal midagi palulubavat näha oleks... Päris viimane film on, aga reedel-laupäeval olen ma hoopiski Leigoga hõivatud.

Start reading a book today.

Tagasijõudmisest saati on mul kogu aeg tegevust olnud ja ümberringi inimesed. Käisin ühel maal, praegu olen teisel. Käisin sünnipäeval/soolaleival, nägin ühte oma minimõõdulistest uutest sugulastest:) Eile õhtul käisin Tätte kontserdil ja pärast väikse seltskonnaga Pirogovil. Kõik on olnud väga-väga tore. Aga midagi on valesti. Sest nendel üksikutel hetkedel autos istudes või voodis lesides vms, kui mul on võimalus lihtsalt mõelda, on ... kurb.
Ma tunnen, kuidas ma ei saa midagi teha. Ja mitte keegi teine pole selles süüdi. Kuigi natuke tundub kogu maailm minu jaoks liiga kuri. Ja üldsegi mitte toetav. Vähemalt siinpoolne maailm.
Ma tunnetan vaikseid kohustusi iseenda ees, mille täitmiseks pole mul piisavalt aega või sobilikke vahendeid või...
Igatsen.

Ja nii ma viivitan ja lükkan jälle vajalikke toimetusi edasi. Ja lähen õhtul GenKlubisse britpoppi kuulama.

Ryanair is my best friend.


Glasgow vetsulektüüri hulgas leidunud kunstikooli kogumikus oli ühel seinal kirjas:
vicky viola
Relationships are kinda like rooms.
If things aren't a little messy sometimes, it's not really
home.

Jeffrey Brown